Eesti elektriautode laadimisvõrk ja taristu
Eesti EV-laadijate taristu ja selle igapäevane kasutus.
Eesti elektriautode arv kasvab iga aastaga, kuid laiem levik sõltub otseselt sellest, kui hästi on arenenud laadimisvõrk ja taristu.
Elektriauto ostuotsuse tegemisel ei vaata inimesed enam ainult sõiduulatust või hinda – üha olulisemaks saab küsimus, kus ja kui kiiresti saab autot laadida. Just laadimisvõrgu nähtavus ja kättesaadavus on üks peamisi tegureid, mis mõjutab, kas elektriauto tundub praktiline või mitte.
Kuigi avalikke laadimisjaamu on Eestis juba üle 1600, jääb nende paiknemine ja tüüp piirkonniti väga erinevaks.
Suuremates linnades ja maanteede ääres on laadijad hästi kättesaadavad, ent väiksemates asulates ja maapiirkondades on laadimisvõimalused endiselt piiratud.
See ebavõrdsus tekitab olukorra, kus osa juhte tunneb, et elektriauto pole veel “valmis igapäevaeluks”.
“Laadimisärevus” ehk hirm tee peale jääda
Paljud juhid, kes kaaluvad elektriauto ostmist, mainivad peamise takistusena hirmu, et laadijat ei leia õigel ajal.
Seda nähtust nimetatakse “range anxiety” ehk laadimisärevuseks – mureks, et aku saab tühjaks enne sihtkohta jõudmist. Kuigi laadimisvõrk on viimase viie aastaga Eestis kiiresti kasvanud, pole info selle kohta alati piisavalt nähtav või ajakohane.
Tegelikkuses on elektriauto igapäevaseks kasutamiseks vajalik taristu olemas: kodulaadijate levik on suurenenud ja enamik töökohti ning parklaid pakub aeglaseid laadimisvõimalusi. Kui juhil on lihtne leida lähim laadija, kontrollida selle saadavust ja planeerida oma sõitu vastavalt, muutub ka elektriauto omamine märksa atraktiivsemaks.
Efektiivne taristu ei tähenda ainult rohkem laadijaid
Uute laadijate paigaldamine on oluline, kuid sama tähtis on olemasolevate kasutamine maksimaalse tõhususega. Kui laadijad jäävad kasutamata, sest neid ei leita või nende kohta puudub usaldusväärne info, ei toimi süsteem nii, nagu võiks.
Seetõttu on võtmetähtsusega, et laadimisvõrk oleks nähtav, usaldusväärne ja hõlpsasti leitav – olgu läbi rakenduste, navigeerimisplatvormide või ühtse laadijate kaardistuse.
Lisaks tuleb tähelepanu pöörata laadimiskiirustele. Paljud avalikud laadijad pakuvad kuni 22 kW võimsust, mis sobib hästi pikemaks peatumiseks, kuid maanteedel ja suuremate trasside ääres eelistavad juhid 47–150 kW kiirlaadimist. Tasakaal erinevate laadimiskiiruste vahel on võtmetähtsusega, et katta nii linna- kui ka pikamaasõidud.
Laadimisvõrgu efektiivsus ja nähtavus
Kokkuvõtteks saame öelda, et laadimisvõrgu areng on palju enamat kui uute punktide lisamine kaardile.
Tegelik muutus tekib siis, kui laadijad on kõigile nähtavad, töökindlad ja mugavalt kasutatavad. Selline lähenemine vähendab ebakindlust, suurendab kasutajate usaldust ja aitab kiirendada elektriautode levikut Eestis, mis tagab kliimaeesmärkide täitmise